Maandamine põhineb uuringutel, mis näitavad, et Maa elektrienergiaga ühenduse loomine edendab inimese füüsilist heaolu. Just nagu päike pakub meile pidevalt energiat ja vitamiine, on ka maapind energia allikaks. Maandamist on võimalik teha mitmel moel: seistes, istudes, lamades või kõndides paljajalu, nahaga otse maapinna vastu.

 

Meie kutsume seda maanduseks, aga seda nähtust toetab ka tegelik teadus. See on kõige primitiivsem, loomulikum ja orgaanilisem viis meie organ- või närvisüsteemide elektriliseks taastamiseks optimaalsele sagedusele emakeselt Maalt saadud elektrilaengu abiga.

See selgitab ka palju asju, mida oleme sisimas juba tegelikult teadnud ja tundnud nii paljajalu kõndides, mängides kui ka seistes, kui me tegelikult elektrone endasse laseme.

 

Mis on maandamine?

Maandamine on midagi palju enamat kui tavaline transtsendentaalne rännak läbi tšakrate süsteemi. Tegelikult peavad paljud asjatundjad seda suhteliselt uut ideed meie ajastu üheks kõige tähtsamaks avastuseks tervise alal. Kuna selle positiivset mõju inimese üldisele tervisele toetab palju teaduslikke tõendeid, pole raske imestada, millest kogu see kära tuleb.

Maandamine lahti seletatuna

Maandamine, mida tuntakse ka maanduse nime all, põhineb uuringutel, mis näitavad, et Maa elektrienergiaga ühenduse loomine edendab inimese füüsilist heaolu. Maandamine kui tegevus viitab füüsilisele ühendusele inimkeha ja Maa elektriliste sageduste vahel (näiteks paljajalu murul või rannas kõndimine). Just nagu päike pakub meile pidevalt energiat ja vitamiine, on ka maapind energia allikaks, panustades nõnda optimaalse tervise saavutamise heaks. Maandamist on võimalik teha mitmel moel: seistes, istudes, lamades või kõndides paljajalu, nahaga otse maapinna vastu.

 

Maandamise avastamine

Kuigi maandamine on kiirelt arenev liikumine, mis on tekitanud paljudes inimestes elevust füüsilise tervise tuleviku küsimuses, ei ole seda nähtust alati laialdaselt aktsepteeritud. Kui üks endine kaabeltelevisioonifirma tegevjuht nimega Clint Ober seda ideed 1990ndate aastate lõpul esmakordselt tutvustas, siis suhtuti sellesse skeptiliselt ja teda isegi naeruvääristati. Mida teab üks teletegelane tervisest? Nähtavasti palju rohkem, kui arvata võiks.

Ühe kunagise juhtiva Ameerika kaablifirma asutajana teadis Ober üht-teist kaablipildist ja elektrisagedustest. Ta teadis, et hästi maandatud telekaabel, mis takistas signaali lekkimist ja väliste faktorite mõju, edastas teravat ja kvaliteetset pilti. Halvasti maandatud kaablid seda ei teinud. Pärast pensionile jäämist pani Ober tähele fakti, et tänapäeval kannavad peaaegu kõik sünteetilise tallaga jalanõusid, mis on valmistatud elektrit mittejuhtivatest materjalidest. Ta teadis, et need kummist ja plastmassist kingad takistavad maandamist.

Ober hakkas seejärel mõtlema, kas sellel suhteliselt hiljutisel ja levinud eraldatusel maapinnast on ka mingisugust mõju inimkehale. Kui see olukord sarnaneb kaablitega, siis võis see uus tava tema arvates tähendada, et elame suurema osa elust maandamata ja seetõttu eraldatuna Maa stabiliseerivast energiaväljast.

 

Kas sellel eraldatusel võib inimese tervisele olla kahjulik mõju?

Suutmata teadusmaailmast toetust koguda, võttis Ober asja enda kätte ja hakkas ise uuringuid läbi viima, üritades teha selgeks, kas tema teoorial oli mingit alust. Aja jooksul hakkas tema töö huvitama nii mõndagi arstide kogukonna liiget, kelle hulka kuulus ka tunnustatud kardioloog Stephen Sinatra. Ober ja käputäis toetajaid viisid enam kui kümne aasta jooksul läbi mitu uuringut, milles uuriti maandatud olekus magamise mõju inimese füüsilisele tervisele.

Tulemused olid järjepidevalt ühtlased: uuringus osalenud inimesed magasid enda sõnul paremini ja ka valu esines vähem. Esialgu arvas Ober, et nende positiivsete tulemuste põhjuseks oli staatilise elektri (otsekui väikeste tõkete energiavoos) eemaldamine. Kuigi see on kindlasti tõsi, oli staatilise elektri puudumine vaid osa vastusest küsimusele, miks maandamine toimib.

Tegelikult avastas Ober täiesti kogemata teadusmaailmas ennenägematu osa kroonilise valu mõistatusest. Ober teadis, et Maa elektriline pind koosneb negatiivse laenguga elektronidest, mida tuntakse ka vabade elektronide all. Neil elektronidel on võime liikuda vabamalt ja vähendada positiivseid laenguid (vabu radikaale). Vabad radikaalid laastavad pidevalt meie kehade terveid rakke, sest otsivad neist rakkudest seda üht asja, mis neil puudu on: elektroni. Kui vaba radikaal leiab puuduva elektroni, siis see küllastub ega aita enam kaasa põletiku levitamisele kehas. Kuigi paljusid meist võib vaevata “elektronipuudulikkus”, mõistame nüüd, et maapind meie jalge all on parim allikas nende elektronide omandamiseks, kui me sellega ainult ühenduses püsiksime.

 

Maandamise teadus

Lõpuks ometi, pärast aastaid kestnud uurimistööd, sai Ober 2004. aastal ka teadusliku toe, kui ajakiri Journal of Alternative and Complementary Medicine avaldas ühe tema uuringutest. Tulemused olid muljet avaldavad: “Magamine maandatud olekus sünkroonib ümber kortisooli sekretsiooni, et see oleks paremas vastavuses oma loomuliku ja normaalse rütmiga.” Kortisooli sekretsioon on keha loomulik reaktsioon stressi puhul.

Kas teadsid seda, et 1960–70ndatel aastatel panid Max Plancki instituudi teadlased Saksamaal vabatahtlikud maa-alustesse ruumidesse, mis olid varjestatud Maa elektrivälja eest? Kõigil uuringus osalenutel ilmnesid ebatavalised füsioloogilised nähtused, kaasa arvatud kaootiline hormoonitootmine, häiritud unerütm ja põhiliste kehafunktsioonide üldine häiritus.

Sama uuring näitas ka mitmeid positiivseid tulemusi teiste katsealuste puhul, mille hulka kuulusid paranenud uni, vähenenud valu ja põletik, kahanenud stress ning paranenud sümptomid seedetraktis. Tõendid osundavad sellele, et negatiivse laenguga vabad elektronid maapinnal on vastutavad inimkeha elektrienergia taseme ühtlustamise eest Maa energiatasemega, mis omakorda parandab üldist tervist ja elujõulisust.

Kuigi maandamise teadus on suhteliselt uus valdkond, osundab üha rohkem tõendeid sellele, et keha küllastamine negatiivsete elektronidega toob kaasa peaaegu koheseid positiivseid tulemusi, nagu energiataseme ühtlustumine, hormoonitsükli sünkroniseerimine ja korrektsete füsioloogiliste rütmide taastumine.

 

Maandamine: kas meditsiini Püha Graal?

Üks põhilisi tegureid, mis paljusid meditsiinitöötajaid huvitab, on maandamise kinnitatud mõju põletiku vastu. Praegu seostatakse põletikku ligi 80 eri kroonilise haigusega, mille hulka kuuluvad ka sellised suured haigused nagu vähk ja II tüübi suhkurtõbi. Doktor William Meggs Ida-Carolina ülikoolist väidab, et “põletik võib osutuda meditsiini valdkonnas kaua otsitud Püha Graaliks – fenomeniks, milles peitub vastus haiguse ja tervise küsimusele.”

Kuigi loodus on teadusest veel tükk maad ees, näib maandamine olevat tõhus ja kahtlemata ka lihtne lähenemine tervisliku eluviisi viljelemiseks. Kui võimalik, otsi lihtsalt mõni murulapp, võta kingad jalast ja veeda natuke aega maapinnaga kontaktis seistes. Isegi ainult 20–30 minutit võib tuua märkimisväärseid tulemusi.